Moodsa maalima vastuoluline probleem on selles, et kuigi ühiskond on saavutanud heaolu taseme, mis ei ole võrreldav mingite varasemate aegadega (selleks on arstiabi, sotsiaalsed tagatised, haridus, tehnoloogia, kommunikatsioon, reisimine jpm), on inimesed endiselt õnnetud, võibolla et õnnetumad kui iial varem.


Ameerika psühholoog M. Seligmani (sünd.1942) väitel koosneb õnnelikkus kolmest komponendist: positiivne afektiivsus, hõivatus ja tegevused, tähendus. Õnnelikkus on tingitud 50% geneetilistest teguritest (genetics) , 40% psühholoogilistest ja käitumuslikest teguritest (volitional factors), 10% keskkonnast (circumstances) (Kidroni vahendusel).

Sellisest jaotusest lähtudes võib tunduda, et üsna palju meie loomuses toimuv on juba geneetiliselt kaasa antud ning ei ole muudetav. Kas sellisel juhul optimism on kaasasündinud omadus või on seda võimalik elu jooksul omandada?

Mis on optimism? Vaata ja kuula tuntud psühholoogi dr. M. Seligmani

Inimpsüühika peegeldab sotsiaalset keskkonda ning sõltuvalt tema kalduvusest kas optimismile või pessimismile, tõlgendab ta olukordi kas negatiivselt või positiivselt. Optimist usub, et positiivsed sündmused põhinevad püsivatel põhjustel ning pessimistid seevastu näevad neid ajutistena.

Seligman pakub välja testi, mille abil saab mõõta inimese optimismi ja/või pessimismi. Depressiooni tunnuseks on negatiivsete mõtete ülekaal ja ülinõudlikkus iseenda ja kogu ümbritseva suhtes.

Testi ennast: Learned Optimism Test
Loe lisaks: Positive Psychology Center

Depressiooninähte on võimalik seletada igapäevaste probleemidega ning sellega, kuidas inimesed nendesse suhtuvad. Inimesed on muutunud üksikumateks, vähenenud on kogukonna toetus, usk ja lootus. Kurvameelsus ja üksildus muudab inimpsüühikat, tekitades depressiivseid mõtteid ja kujutlusi, vähendades teotahet ja töövõimet.
Inimene muutub ükskõikseks ja  positiivsed emotsioonid kaovad. Selliste nähtustega võib kaduda ka võime tunda empaatiat ja lähedust.

R. Nesse väitel on inimese organism on liiga aeglane, et kohaneda kiiresti muutuvate oludega. Paljud inimeste probleemid tulenevad ebakõladest, eemaldumisest loodusest ja turvalisest keskkonnast. Kui aega on piisavalt, samuti ressursse, tundub elu hea ja arusaadav. Konfliktsituatsioon tekib siis, kui inimene on pandud sundseisu, ta peab lahendada mitmeid erinevaid probleeme üheaegselt.
Loe lähemalt: The Sience of  Well- being. Natural selection and the elusiveness of happiness. Randolph M.Nesse, 2005

Kui inimene võtab eesmärgiks saavutada maksimum mingis valdkonnas, tähendab see paraku ka mitteküllaldast aega ja tähelepanu teistele valdkondadele: ehk kannatab muu. Lisaks sellele panustab ta maksimaalselt aega, raha, ressursse ühele eesmärgile, mis võib ka mitte realiseeruda.


Positiivsed mõtted ja emotsioonid muudavad inimese efektiivsemaks, samuti sotsiaalselt aktiivsemaks ja tervemaks. Selleks, et need tekkida saaksid on vaja turvalist keskkonda ning teatud stabiilsust. Samas on võimalik positiivset mõtlemist iseendas arendada ning rakendada.