Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Siiski saab väita, et õnnelik olemine kui seisund on saavutatav ning püsiv, sõltuvalt inimese enda võimest säilitada positiivsus ja rahulolu olemasolevaga.

Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad – see omakorda toob kaasa tööalase edukuse. Nad on ka usaldavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitvad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil objektiivselt hinnata situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis – ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid.

Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja mõõtmisel tuleb neid kaht tegurit alati silmas pidada.

Õnnekäsitlusi ja teooriaid on maailmas eri aegadel loodud palju, nii pealub õnne temaatika sotsiaalteadlasi ka tänapäeval. Küsimus õnne otsimise ja leidmise kohta on alati olnud ühiskonna üks kesksemaid, samas on see ka tänasel päeval lõpuni lahendamata ja üheselt määratlemata.
Ühe õnn on teise õnnetus - ütleb vanasõna. Siiski saame erinevates õnnekäsitlustes leida sarnaseid omadusi, mis kirjeldavad õnnelik olemist, samuti tegureid, millest õnn võib sõltuda. Kuigi olevat õnn ju meie endi teha, tuleb alati silmas pidada ka objektiivseid ja meist sõltumata tingimusi, mis tulemuses samuti üsna olulist rolli mängivad.

Eudaimonistlik õnnekäsitlus on mõtteviis, mille kohaselt inimese põhieesmärgiks elus on saavutada õnn. Õnnelikkus ei tähenda siin mitte rõõmust meelt, vaid pigem valmisolekut elada vooruslikult ja kaitsta kõrgemaid hüvesid nagu tarkus, õiglus, mehisus. Pahed on nende vastandid ehk siis rumalus, valelikkus, argus jne. Oluline on oskus teha vahet heal ja kurjal ning sellele vastvalt elada oma elu.
Vana - Kreeka filosoofide (Aristoteles, Seneca, Marcus Aurelius) kohaselt oli õnne saavutamise eelduseks lahtiütlemine meelelistest naudingutest, teadlik enesedistsipliin, haridus ja tarkus.
Nendelt pärineb ka tõetera, et kui maailma ei ole võimalik muuta, tasuks muuta oma suhtumist maailma (Kidroni vahhendusel).

Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Küsimus siin on vaid, millistele naudingutele järgi anda ja milliseid väärtustada. Naudinguks võib olla töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest.

Epikuurlased jälgisid oma tõekspidamisi ning lähtusid õnneteoorias järgmistest põhimõtetest:

Vaata:


R. Veenhoven väidab, et mida kõrgemaks peab inimene oma elukvaliteeti, seda õnnelikum ta on.
Õnnega tihedalt seotud on ka rahulolu, mis toimib sotsiaalse võrdlusena teiste gruppidega ning sõltub iga inimese ootustest, soovidest ja püüdlustest.


Õnne ja rõõmu allikateks on M. Argyle (1925- 2002) järgi  toit, suhtlemine, seks, pidutsemine, kehaline tegevus ja sport, alkohol, narkootikumid, edu ja tunnustus, teadmiste ja oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon, loodus, puhkus ja lõõgastus.(Kidroni vahendusel).


Õnn on ajas muutuv suurus ja mõiste. Tänased jõukad tunnevad hirmu raha võimaliku kaotuse pärast homme, tänane vaene omab lootust, et tulevikus läheb paremaks. Raha ja materiaalset jõukust seostatakse õnnelikkuse tundega, kuid olulisem kui raha ise, on paljude inimeste jaoks jõukusega kaasnev sotsiaalne staatus. Õnnetunnet oluliselt mõjutav faktor on hirm ja ebakindlus tuleviku ees.

Õnne valem. Anu Realo

Ülesanne: mõtiskle õnne võimalikkuse üle, kõrvutades subjektiivset heaolu õnnelik olemisega. Kas need kaks mõistet on erinevad või pigem täiendavad teineteist? Too näiteid. Mida saab inimene ise oma õnne heaks ära teha?

Vaata lähemalt: Philosophy: Guide to Happiness