Elukvaliteedi (quality of life) mõistet saab kasutatakse üldistusena, mille all mõeldakse nii üksikindiviidi, sotsiaalse grupi ja/või  riigi heaolu - kõigi elusolendite eksistentsi üldist kvaliteeti.

WHO antud määratluses 1993 on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega.

Ülesanne: täida elukvaliteedi test ning hinda oma elukvaliteet. Kommenteeri saadud tulemusi.
WHO Elukvaliteedi test

R. Veenhoven eristab võimalusi kvaliteetseks eluks (life chances) ja eksisteerivat reaalsust (life results), mis omavahel alati ei ühti. Eristuvad ka välised ja sisemised kvaliteedid.
Loe lähemalt: The four qualities of life. Ruut Veenhoven, 1999

W.Zapf (sünd.1937) määratleb elukvaliteeti kui tingimusi, mille puhul subjektiivne heaolu tajumine on kooskõlas objektiivsete elutingimustega. Siin seostuvad ja ühtivad kaks mõistet: elukvaliteet ja subjektiivne heaolu.

Elukvaliteet jaotub ühiskonna elukvaliteediks (ühiskondlikud ressursid ja barjäärid) ja individuaalseks elukvaliteediks (materiaalne ja mittemateriaalne).
Ühiskondlikku elukvaliteeti näitavad selle jätkusuutlikkus (loodus- ja inimressursi säästmine), sotsiaalne sidusus (sotsiaalsete gruppide ühtsus, erisuste toetamine ja tolerants, ebavõrdsuse vähendamine, üldine riigi turvalisus, solidaarsus ja vastastikune usaldus). Individuaalne elukvaliteet sõltub suuresti ühiskondlikust. Olukorras, kus inimese vajaduste ja ühiskondliku pakutava vahel valitseb tasakaal, võib lugeda ühiskondlikuks elukvaliteediks.

Individuaalse elukvaliteedi objektiivsed näitajad on inimese sissetulek ja töösuhted, tema tervis ja vaba aeg, lähedussuhted ja turvalisus, kaasatus kogukonnaellu ja sotsiaalne staatus. Neid on võimalik mõõta ning ka hinnata. Samas kuuluvad elukvaliteedi juurde aga ka lisaks objektiivsetele näitajatele inimese enda subjektiivsed hinnangud ja hoiak, millele saab hinnangu anda inimene ise.
Elukvaliteedi üheks oluliseks indikaatoriks on inimeste endi poolt hinnatud tervislik seisund ja füüsiline heaolu. Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui eelduseks.
Teiseks oluliseks näitajaks loetakse po
sitiivsete lähisuhete olemasolu ning rahuldustpakkuvad suhted kogukonnaga.
Üha olulisemaks näitajaks muutub ka inimese vaba aeg ja puhkus. Olulised on ka keskkond ning indiviidi sõltumatuse aste, isiklikud uskumused ja psühholoogiline heaolu.

Elukvaliteeti mõõtmisel saab keskendutakse selle erinevatele aspektidele. Nii eristame:
meditsiinilist, psühholoogilist, sotsioloogilist elukvaliteedi indeksit ja inimarenguindeksit. Elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis  koonduvad selliste valdkonadade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne.

Tutvu Eesti Koostöökogu materjalidega
Elukvaliteet Euroopas 2003- 2007 uuring
Euroopa teine elukvaliteedi uuring 2009